Buscar

Revista de Poesía y Arte ISSN 2735-7627, Primavera Año 3. Nº9, octubre 2022

…Te derpestaste en el planeta…

Te despertaste en el planeta de los condenados

y miraste a tu alrededor.

No había clemencia.

Cada momento, cada jadeo.

Dado, luego tomado.

Te despertaste en el planeta de los condenados

y querías volver,

pero no podías.

El tiempo tiene que ser servido hasta el final,

medido.

Aprendiste a expresar tu voluntad,

a caminar, a hablar,

a disimular, a hacer tu voluntad

en secreto.

Flexiones en la celda.

El tiempo tenía que ser servido

y luego desechado como un trapo.

*

Ärkasid surmamõistetute planeedil

ja vaatasid ringi.

Armuandmist ei olnud.

Või iga hetk, iga hingetõmme.

Antud, siis võetud.

Ärkasid surmamõistetute planeedil

ja tahtsid tagasi,

aga ei saanud.

Aeg tuli lõpuni kanda,

väljamõõdetud.

Õppisid väljendama oma tahtmist,

kõndima, rääkima,

varjama, saama oma tahtmist

salaja.

Kätekõverdused kongis.

Aeg tuli ära kanda

ja siis kõrvale heita nagu räbal.

(2018)